Tuhkapäev

28. veebruari tunni teemaks on tuhkapäev. Õige päev oli 25. veebruar. Meie joonistame kahte moodi tuhkapoissi- või tüdrukut: esiteks söega ja teiseks kliistriga, millele veel nö tuhka (kama) pähe raputame. Tagantjärele ka natuke selle päeva kommetest:

Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine.

Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes.

Saaremaal viidi teistele uste taha kärbseid või jahvatati putukaid, mis olid rohkem madisepäeva kombed.

Toidud

Kõiki selle päeva toite kutsutakse tuhatoitudeks, ehkki valmistamisviis on tavapärane.

Valmistati tuhakakk, tuhapull, tuhavatsk ehk -leib - tegelikult üsna harilik leib; tehti karaskit ja saiakesi. Tavalisim oli odrakaraski ja odrakuklite küpsetamine. Mulgimaal ja mujalgi on küpsetatud lihaga kakke ja karaskit. Mõnel pool hoiti üks küpsetatud kakkudest karjalaskmispäevaks ja jagati siis loomadele.

Tuhakoogid ehk lihtsalt pannkoogid olid tuhkapäeva tüüpilisemaid roogasid.

Keedeti tuhapuder ehk jahu-, harvem tangupuder.

Tuhkapoiss, tuhkapuss, tuhatüdruk

Poisiks või tüdrukuks riietatud nukk. Söega joonistatud silmade ja suuga pea oli riidest või kaalikast, kuhu olid silmad ja suu sisse lõigatud. Tuhapoiss viidi salaja teise pere ukse taha, akna alla või visati üle läve tuppa. Tuhapoiss tuli võimalikult kiiresti edasi järgmisse perre viia. Tähtis oli see enne päikeseloojangut oma perest eemale toimetada. Hädaga on kuju viidud metsa ja seotud puu otsa (vrd metsiku ja kada ajamise kombega) või hävitatud. Kelle peresse tuhapoiss kogemata jäi, see sattus pilkealuseks; uskumuse järgi jäigi pere sel aastal mustaks ja laisaks.

19. sajandi lõpul ja 20. alguses kujunes tuhapoisist noorte nali. Nii võidi tuhatüdruk või -poiss, kaasas kosjakiri, viia pruudiks või peiuks mõnda teise peresse. Ka on tuhapoissi kantud nädalapäevad perest perre ja siis minema visatud.

Laisknaine

Lääne-Eestis ja saartel tuntud personifikatsioon. Usuti, et laisknaine liigub tuhkapäeva õhtul ringi ja vaatab akendest sisse. Kellel põleb toas tuli ja kes teeb tööd, sellele ta viskab töökoti selga - aasta jooksul tuleb töid aina juurde ja nendega on võimatu hakkama saada.

Vastlapäev!

21. veebruari tunni teemaks on vastlapäev. Laulame liulaule ja lapsed saavad "keeta" hernesuppi - igaüks sellise nagu talle meeldib. Supi põhja teeme värvidega, lisame juurde riideribadest porgandi- ja singitükke, plastiliinist veeretame herneid ja kes soovib, saab nende sisse vajutada veel päris herneid. Vastlapäeval oli lastel ka oma spetsiaalne mänguasi - kondist tehtud vurr. Teeme selle ka.

Ja siin vanematele veel vastlapäeva kommetest, nagu on kirjas eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis:

Toidud
Saartel söödi vastlapäeval seitse korda. Üldiselt valmistati hommikuks vastlapuder - enamasti tangupuder, mis rituaalse toiduna kuulus ikka suurte pühade lauale. Lõunaks või õhtuks olid seajalad ubade või hernestega. Eriline maiuspala oli seasaba, mis 20. sajandil jäeti lastele, 19. sajandil aga kuulus pereisale, külvajale. Selle päeva road valmistati lihast. Eraldi pakuti veel soolaube.

Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe.

19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku.

Ennustamine
Söödud kontidele pandi nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele.

Kada ajamine
Kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Enamasti õlgi täistopitud mehekuju kanti salaja naabri ukse taha või viidi kodust eemale, sel kombel eemaldati kahjulikud jõud. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuks.

Vastlasandid on olnud katoliiklikus Euroopas tuntud, Eestis on üksikteateid vaid Põhja-Tartumaalt ja Põhja-Viljandimaalt.

Vastla kotti ajamine
Mitmel tähtpäeval on naljatatud teadmatuga, eriti on seda tehtud laste lõbustamiseks, lastes neil salapärast elukat (vastel, luutsi) kotti püüda. Pööningul või lakas imiteeritakse otsimist ja tagaajamist, madin ja püüdmine aina ägeneb. Lõpuks hüütakse, et vastel on käes, ja kästakse allavisatav elukas kotti püüda. Samal ajal visatakse kottihoidvale lapsele ootamatult pangest vett kaela.

14. veebruar - sõbrapäev

Kuna selle nädala tund langeb täpselt kokku sõbrapäevaga, siis võtame sõpruse tunni teemaks. Laulud on sõprusest ja mängud on ka sõbralikud. Käelise tegevuse osas meisterdame omale sõbra. Kuna veebruar kannab eesti rahvakalendris ka nimetust pärlikuu, siis teeme sõbra ümmargustest ringidest. Kõik saavad endale värvilisest kartongist komplekti ringe ja 2 kõrisevat silma. Igas komplektis on eri suuruses ringe ühepalju. Lapsel ja vanemal tuleb võimalikult palju ringe sõbra tegemisel ära kasutada. Selleks tuleb kõigepealt natuke vaadata, millisest ringist saab sõbrale keha, pea, käed-jalad, sabad ja sarved jms. Osa ringe jääb võib-olla kaunistuseks. Selline tegevus arendab arusaamist, et tervik koosneb osadest; üldistusvõimet, et ringid võivad sümboliseerida kõike sabast sarvedeni; fantaasiat, sest iga sõber tuleb kindla peale erinev. Pärast oleks tore panna sõbrale nimi ja võrrelda seda naabri omaga, et kuhu naaber pani selle ringi, mille sina oma sõbrale nabaks panid. Kohtumiseni!

Tere veel kord!

See siin on Sigrimigri loovusringi blogi. Ringi asutajad on Ida-Niidu lasteaia laulu- ja kunstiõpetaja Piret Tomson ning Tartu Kunstikooli ja KG reklaamiõpetaja Merit Karise.

Ringi tegevus toimub Kuressaare kunstikoolis (Rohu tn 4A, lasteaia kõrval)igal laupäeval kl 11.00 kuni 12.30. Ootame sinna kümmet 2 – 4 aastast last koos vanemaga laulma, meisterdama ja liikuma. Tunni hind on 50 krooni ning maksmine toimub iga kord kohapeal. Ring algas 7.veebruaril ning kestab emadepäevani. Tunni teema valikul oleme lähtunud eesti rahvakalendrist, eesti traditsioonidest ja tavadest. Tund algab lauludega, teine on käelise tegevuse osa ning kolmas ringmängude ja tantsude osa. Käelise tegevuse aluseks võtame sageli taaskasutuskõlblikud materjalid. Kõige tähtsam tunni osa on lapse ja vanema koostöö ja mängulust.

Plaanisime ringi orienteeruvaks suuruseks 10 last, ning et selline arv igal tunnil kohal oleks, avame haigushooaega arvestades uute liikmete registreerimise veel kord ja Oma Saare kuulutuse abil. Palume end registreerida aadressil merit.karise@gmail.com või telefonil 53730306.

Mis meid ajendas seda ringi looma ja mida me loovuse all mõtleme?

Kultuuri- ja keeleuurijad räägivad, et inimese ja maailma vahel on loov suhe. See saab alguse asjadele nime andmisest: neljajalgsele haukuvale loomale on inimene andnud nimeks koer, kevadisele kollasele lillele võilill ning lapse esimest joonistust nimetatakse sigrimigriks. Ajapikku õpib väike inimene selgeks, et asjad koosnevad osadest: koeral on pea, kael, keha, jalad ja saba. Veel enam, ta saab teada, et neid samu osi võib kohata ka hoopis mujal kui koera küljes: et üks tee on peatee, et mõni on võrukael, et päike on taevakeha, et metsas kasvab sõnajalg ja et sõnal saab ka sabast kinni võtta. Loovus ongi lihtsalt väljendudes oskus näha üht teises, näha asjade vahel seoseid ning panna neist ise kokku midagi uut. See ei ole ainult kunstnike oskus, nii toimib suur osa meie igapäevasest elust. Loovus on kõigile vajalik, et maailma mõista, et selle ilu, mitmekesisust ja vaimukust märgata ning ise luua.

Tere tulemast ja peatse kohtumiseni!

Esimene tund - lumetund

Täna toimus meie esimene tund. Tegime kõike, mis lumega seotud. Laulsime lumelaule, lehvitasime lumerätti, mängisime lumepalli, panime kokku lumememme. Värvisime ja kleepisime lumepildi. Pildi tegemise kaudu uurisime, mis on lume eri omadused: märg nagu vesi (ehk valge värv), pehme kui pilv (ehk vatiin) ning et lumehelbel on struktuur. All mõni pilt.

Sigrimigri seltskond

Luememmed lumesajus

Lumepäike

Tuisupilt

Kohtume laupäeval!

Sellel laupäeval siis näeme kogu gruppi. Vahva! Esimene teema on ``Lumi``. Kuulame , laulame ,mängime, maalime ja räägime lumest. Palume kaasa võtta hea tuju ja määrimist mittekartvad riided. Vahetusjalats oleks ka hea.

Olge siis laupäevani kõik kenasti terved ja rõõmsad.

piret